Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
SISUTURUNDUS SISUTURUNDUS

Valgusrikas kodu on parim vastulöök pimedale ajale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Bauhof/Meistriklubi

Valgusel on tugev mõju nii meie meeleolule kui ka töövõimele, kuid aastaajast olenevalt kogeme õues ja siseruumides väga erinevat valguse taset. Kui suvises valguskülluses piisab suurte aknaavade puhul siseruumides enamasti loomulikust valgusest, siis sügis-talvisel pimedal ajal tuleb lisaks kasutada tehisvalgust.

Kuna kõnekäändki ütleb „Mu kodu on mu kindlus“, vaatleb sisearhitekt, Eesti Sisearhitektide Liidu liige, TTÜ Tartu Kolledži arhitektuurse kujundamise ja EEK Mainor valgustustehnika ja värvuspsühholoogia õppejõud Aivar Oja valguse kui meie füüsilise keskkonna olulisima komponendi mõju sellele, kuidas end oma kindluses tunneme. Silmade, meie tähtsaima meeleorgani kaudu jõuab ajuni enam kui 80% ümbritsevat keskkonda puudutavast informatsioonist. Seetõttu on väga oluline valguse kvaliteet, mis võimaldab meil aduda ümbrust adekvaatselt või füüsiliselt hajusamalt.

Erinevad valgusallikad mõjuvad erinevalt

Lihtsustatult võib erinevate valgusallikate edastatava valguse värvust jagada soojaks, külmaks ja nende kahe pooluse vahepealseks. Füüsikas nimetatakse seda nähtust värvustemperatuuriks. Soojal ja külmal valgusel on meile erinev psühholoogiline mõju – näiteks võib öelda, et äsja müügilt eemaldatud hõõglambid olid oma soojema valgusega ideaalsed uinutajad, samas kui moodsad LED-lambid mõjuvad oma külmema valgusega virgutavalt.

Parim kunstlik valgusallikas on võimalikult lähedane looduslikule valgusallikale ja katab kõiki valgusspektri lainepikkusi. Teadusuuringud näitavad, et igal päikese spektrivärvusel on organismi elunditele oma kindel mõju ning sageli saavad haigused alguse just siis, kui organism ei saa piisaval määral mõne spektrivärvusega valgust. Tehisvalguses mõningad värvid kas puuduvad või on nõrgalt esindatud ja seetõttu võib kunstlik valgustus tuua kaasa terviseprobleeme.

Päevavalgus ja värvide mõju ruumis

Kuigi valgusallikate tehnilisi omadusi arendatakse üha edasi, ei ole siiani suudetud päevavalgust täielikult jäljendada. Ka täisspektraalset lampi kasutades ei ole võimalik loodusest saadavat valgust asendada.

Lisaks lampide valikule tuleb siseruumides pöörata tähelepanu ka dekoratsiooniks kasutatavatele värvidele, mis võivad üht või teist tooni paremini esile tuua ja seeläbi ka meeleolu mõjutada. Värvide mõju ruumis haakub igati valguse mõjuga, sest vaid loodusliku valguse juures on võimalik näha värve nende õigetes toonides. Valgus ei mõjuta aga üksnes seda, mida ja kuidas me näeme, vaid ka paljusid teisi organismi protsesse, millest üheks olulisimaks on ööpäevarütm.

Valguse mõju tervisele

Kodukontorisse ja tööruumi sobivad hästi LED-lambid, mis tänu tugevalt esindatud sinisele spektriosale hoiavad inimese erksana. Samas tuleb jälgida, et me ei viibiks niisuguse valguse käes terve päev. Kaasaegsed LED-lambid võivad küll olla üsna sooja valgusega, kuid sellegipoolest on neis tervisele mõju avaldav sinine spektriosa tugevalt esindatud. Valguse kitsas lainepikkusala 440–460–480 nm on kahjuliku mõjuga ning vanandab silmas asuvat kollatähni eluea jooksul normaalsest kordades kiiremini.

Silmaarstide uurimustulemuste põhjal oleneb taustvalgustusega seadmete kahjulikkus sellest, kui kaugel seade kasutamise ajal silmadest paikneb. Kõige ohtlikumad on nutitelefonide ekraanid, millele järgnevad tahvelarvutite, sülearvutite ja alles siis lauaarvutite ja telerite ekraanid.

Uue põlvkonna LED-ide spekter on parema värviesituse nimel nihkunud UV-kiirguse suunas. See tähendab, et parema spektriga LED-idel on kahjulik sinine osa küll vähenenud, kuid nüüd hõlmavad need UV- ja violetse ala spektrit, mis võib kahjustada silmaläätse ja sarvkesta. Kui looduses tuleb selline valgus kõrgelt ülevalt, siis kunstlik valgus jõuab silma madalalt ja on seetõttu palju intensiivsema mõjuga.

Vahelduv valgus kodus

Siseruumides kasutatav valgustus peab olema vahelduv ning lambi valimisel tuleks lähtuda eelkõige sellest, millise tegevuse jaoks kunstvalgust vaja on – lugedes vajame üht valgust, telerit vaadates teist ning tööd tehes kolmandat.  Erinevaid lampe kasutades saab luua põnevaid lahendusi ja tõsta ruumi efektiivust. Näiteks laelampide, kohtvalgustite ja laualampide kombineerimine tagab ruumi funktsionaalsema kasutuse. Rusikareeglina olgu igas toas vajadusele vastav valgustihedus ja valgustemperatuur: magamistoas ja elutoas sooja spektriga lahendus, kodukontoris või tööruumis külmema spektriga valgustus.

Valgusti valikul on oluline lugeda tähelepanelikult pakendi märgistust ja leida sellelt tehnilised andmed nagu värvustemperatuur, võimsus ja valgusvoo kaldenurk (ᵒ). Lambi kvaliteedimärgiks on tehnilise info põhjalikkus pakendil – kui esitatav info on kesine, on soovitav valida mõni muu ja usaldusväärsem toode.

Artiklis kasutatud tooted:

  1. LED-valgustid
  2. Laelambid
  3. Kohtvalgustid
  4. Laualambid
Tagasi üles