Sisuturundus
Vana või uus? Maakodu sauna renoveerimise ja ehitamise põhitõed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne saunamõnude nautimist tuleks maakodus kontrollida, kas sauna kasutamine on ikka ohutu. Kui sauna ehitamisest on möödas juba aastaid, siis lisaks korstna puhastamisele tuleks üle vaadata ahju tagune sein ning välistada täiendavalt igasugune tuleoht. Et maakodus oleks sauna kasutamine ja suve veetmine kõige mõnusam, siis võiks olla majja veetud vesi ja kanalisatsioon. Uue sauna ehitamine või olemasoleva hoone renoveerimine vajab esmalt planeerimist.
Planeerimine ja kerise valik
Uue sauna puhul tuleks kõigepealt välja selgitada enda eelistused sauna kasutamise osas: kas saunas hakatakse käima paari kaupa või on soov suurema seltskonnaga saunamõnusid nautida. Saunalava pikkuse arvutamisel tuleb arvestada iga saunalise kohta 60 cm lavapikkust. Inimeste arv määrab ära sauna suuruse ning selle järgi saab juba valida sobiva kerise.
Kerise valikul on esmalt oluline selgeks teha, kas eelistada elektri- või puukerist. Puukeris on kõige ehedam lahendus ning sobib pigem väiksemasse, kuni 13 m³ sauna. Puukeris ei kuivata õhku ning hoiab mõnusat niiskustaset. Miinuseks on puukerise puhul see, et sauna soojaks kütmine võtab kauem aega ja rohkem vaeva. Samuti on pisut keerulisem ruumis ühtlase temperatuuri hoidmine.
Elektrikerise puhul kontrollib kerise termostaat valitud temperatuuri ise ning kütab vastavalt vajadusele. Kuna elektriga köetav keris kuivatab õhku, on kaasaegsematel elektrikeristel kaasas aurusti, mille abil saab muuta tavalise leilisauna ka meeldivaks aurusaunaks. Lihtne valem elektrikerise võimsuse arvutamiseks: sauna suurus = kerise võimsus. Näiteks 10 m³ sauna puhul sobib u 10 kW keris. Tähtis on ka planeerida korralik ventilatsioon, et keset leilivõtmist õhk otsa ei saaks.
Ehituskäik
Uue sauna puhul tuleks alustada põrandast. Sauna ehituses on tähtis pöörata tähelepanu soojustusele. Soojustuseks sobib põrandale vahtpolüstüreen 50mm kuni 100mm. Soojustuse peale paigaldada kile, armeering, soovi korral põrandaküttekaablid, äravoolutoru ning valada kas betooni või isevalguvat segu. Siluda kalded sisse, et vesi voolaks äravoolutrappi. Viimistletakse põrand tavaliselt keraamilise plaadiga. Plaadi alla paigaldatakse ka hüdroisolatsioon.
Artikli täismahus lugemiseks pöördu Meistriklubi lehele, kust leiad ka teisi kasulikke nõuandeid kodu remondiks.